% MUSTA REEDE SOODUSPAKKUMINE % Vaata kohe →

Milliseid väetisi kasutavad aednikud Eestis

Populaarsete lahenduste ülevaade

Iga aednik soovib head saaki, aga tee selle eesmärgini on igaühel oma. Ühed usaldavad tuntud rahvapäraseid meetodeid, teised valivad kaasaegseid väetisi erikauplustest ning paljud kombineerivad edukalt korraga mitut viisi.

Lühikese Eesti hooaja tingimustes, kus kasvuhoone määrab sageli kogu suve tulemuse, omandab väetiste valik erilise tähenduse. 

Oleme koostanud ülevaate populaarsematest väetiseliikidest, mida Eesti kasvuhoonete ja aedade omanikud täna kasutavad ning käsitlenud nende peamisi eeliseid ja puudusi.

  1. Rahvapärased väetised
  2. Orgaanilised väetised
  3. Mineraalväetised
  4. Vedelväetised
  5. Pikaajalise toimega väetised
  6. Kasvuhoonetes kasvavate taimede hooldamine
  7. Taimehooldusprotsessi automatiseerimine
  8. Täida küsitlus ja saa boonus

Rahvapärased väetised: tuttavad traditsioonid

Kompost

Komposti saadakse toidujäätmetest, rohust ja lehtedest. See parandab mulla struktuuri, hoiab niiskust ja rikastab mulda järk-järgult toitainetega.

Miinus:
  • vajab ruumi, valmimise protsess võtab kuid ja on keeruline kontrollida toitainete täpset koostist.

Nõgesetõmmis

Rikas lämmastiku ja mikroelementidega, kiirendab haljasmassi kasvu — sageli kasutatakse tomatite, kurkide, suvikõrvitsate ja muude köögiviljade puhul.

Miinus:
  • nõuab aega valmistamiseks, on spetsiifilise lõhnaga ja ühtlast kontsentratsiooni on raske hoida.

Puutuhk

Sisaldab kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi ning vähendab mulla happelisust. Kasutatakse tomatite, kurkide, maasikate ja viljapuude jaoks.

Miinus:
  • lämmastikku peaaegu pole, ei sobi kõikidele mullatüüpidele ja nõuab lisamisel ettevaatust.

Munakoor

Kättesaadav kaltsiumiallikas, kasulik tervete tomatite ja paprikate viljade moodustamiseks.

Miinus:
  • toimib aeglaselt, vajab peenestamist ega asenda kompleksväetisi.

Sõnnik ja kõdusõnnik

Ühed toitaineterikkamad orgaanilised väetised, parandavad mulla struktuuri ja mikrofloorat. Parem on kasutada hästi ülekuumenenud kõdusõnnikut.

Miinus:
  • värske sõnnik võib taimi kahjustada, vajab õiget hoidmist ja võib tekkida ebameeldiv lõhn.

Orgaanilised väetised: looduslik ja mugav

Orgaanilised graanulid

Komposti või linnusõnniku baasil, tugeva lõhnata, lahustuvad järk-järgult mullas ja on hoiustamiseks mugavad.

Miinus:
  • kallimad kui kompost ja mõju ei avaldu kohe.

Vermikompost (biohuumus)

Orgaaniline väetamine saadakse orgaaniliste jäätmete töötlemise tulemusena vihmaussidega. Sisaldab palju toitaineid, humiinhappeid ja kasulikke mikroorganisme, stimuleerib juurestiku arengut ja aitab taimedel toitaineid tõhusamalt omastada. Sobib köögiviljadele, rohelisele, marjadele, lilledele ja seemikutele nii mullas kui kasvuhoonetes.

Miinus:
  • kallim kui paljud orgaanilised väetised ja suurte pindade jaoks läheb vaja suurt kogust.

Mineraalväetised: kiire ja silmatorkav tulemus

Eesti kõige populaarsem poeväetiste kategooria — neid kasutatakse aktiivse kasvu ja viljakandmise perioodil kõige sagedamini tomatite, kurkide, maasikate ja muude kultuuride puhul.

Lämmastikväetised (nt ammooniumnitraat, karbamiid) — stimuleerivad varte ja lehtede kasvu.

Fosforväetised (superfosfaat) — tugevdavad juurestikku, kiirendavad viljade õitsemist ja küpsemist.

Kaaliumväetised (kaaliumsulfaat) — tõstavad taimede immuunsust, külmakindlust ja saagi kvaliteeti.

Kompleksväetised (nitrofoska, asofoska) — sisaldavad ühes graanulis korraga 2-3 põhielementi.

Miinus:
  • on oluline järgida doseerimist, üledoos kahjustab taimi ja ei paranda mulla struktuuri.

Vedelväetised: kaasaegne lähenemine

Vedelväetised omastuvad kiiresti, neid on lihtne doseerida ja sobivad nii käsitsi kastmiseks kui ka tilkkastmissüsteemidele. See on üks kiiremini kasvavaid kategooriaid kaasaegsete kasvuhoonete omanike seas.

Miinus:
  • vajavad regulaarsemat kasutamist ja järgida lahuse õiget kontsentratsiooni.

Neile, kes eelistavad valmislahendust, on meie poes universaalne vedelväetis Easy2grow Liquid Plant Fertiliser (AutoPot), 1 l: toitainete ja orgaaniliste taimehapete kompleks, sobib kõigile kasvustaadiumitele ja lahustub hästi. Ühest liitrist piisab 100–200 liitri vee jaoks.

Et lahust ühtlaselt ja käsitsitööta jaotada, on mugav kasutada tilkkastmist — valmikastmisssüsteemid on samuti meil olemas.

Täitke lühike küsitlus selle kohta, kuidas te taimi väetate — ja saate üheks esimeseks, kes saab soodustust automaatse väetisesegamise seadme ettetellimisel kohe, kui see turule tuleb

Pikaajalise toimega väetised

Eritavad toitaineid järk-järgult, mitme kuu jooksul.

Pluss:
  • minimaalne hooldus, pikaajaline toime, väiksem üleväetamise risk.
Miinus:
  • kallimad ja toitumist on hooaja jooksul keerulisem korrigeerida. Sagedamini valivad neid dekoratiiv- ja konteinertaimede omanikud ning hõivatud aednikud. Eesti kasvuhoonetes kasutatakse neid seni harvemini kui komposti, mineraal- ja vedelväetisi.

Taimede hooldamine kasvuhoonetes Eesti tingimustes

Meie kliimas tähendab kasvuhoone pikemat kasvuperioodi ja stabiilset mikrokliimat,, kuid ka oma väetamise eripära. Mõned praktilised reeglid:

  • Jälgige vee happelisust. Paljudes Eesti piirkondades on vesi kare ja kõrge pH-ga. Kõrge pH korral omastavad taimed rauda ja teisi mikroelemente halvemini, millest tekib kloroos (lehtede kollasus) ka piisava toitumise korral. Tomatite, kurkide ja paprikate jaoks on lahuse töötav pH-vahemik tavaliselt 5.8–6.5. Happelisust tasub regulaarselt kontrollida.
  • Ärge üleväetage taimi üle külmade ilmadega ja valguse puudusel. Varakevadel ja sügisel tarbivad taimed vähem toitaineid, mistõttu koguneb liigne väetis sooladena ja rõhub juurestikku. Keskenduge kasvufaasile ja valgustatuse tasemele, mitte ainult kalendrile.
  • Väetamine faaside järgi. Vegetatiivses faasis on tähtsam lämmastik, õitsemisel ja viljumisel — fosfor ja kaalium. Universaalne „kogu hooaja” annus jääb faasipõhisele toitmisele alla.
  • Hoidke lahuse stabiilset kontsentratsiooni. Käsitsi segamise peamine viga on „silma järgi”: kord liiga kontsentreeritud, siis kord liiga nõrk. Kontsentratsiooni kõikumine kastmiselt kastmisele stressab taime rohkem kui veidi väiksem, kuid ühtlane annus.
  • Kastke hommikul. Soojas ja niiskes kasvuhoones suurendab õhtune kastmine haiguste tekke riski; hommikune kastmine laseb taimel niiskuse ja toitained päeva jooksul omastada.

Suur osa sellest — pH jälgimine, ühtlase kontsentratsiooni hoidmine, koostise muutmine faaside kaupa — võtab aega ja käsitsi valmistades väljub kergesti kontrolli alt. Seetõttu arendame välja seadme, mis segab vedelväetisi ise täpsetes vahekorras, arvestades taime kasvufaasi, ja korrigeerib automaatselt vee happelisust.

Mida Eesti aednikud kõige sagedamini kasutavad

Üldiselt näeb hooaeg tavaliselt välja nii: kevadel lisatakse mulda komposti või kõdusõnnikut ja puidutuhka kaaliumi ning kaltsiumi allikana; hooaja jooksul kasutatakse orgaanilisi või mineraalväetisi; aktiivse kasvu ja viljakandmise perioodil kasutatakse vedelaid väetisi, mis imenduvad kiiresti.

Taimehooldusprotsessi automatiseerimine

Viimastel aastatel on kasvuhoonete omanike seas märgata veel üht suundumust — üleminek automatiseerimisele. Täpne vee ja väetiste doseerimine säästab aega, kõrvaldab „silma järgi” tehtavad vead ja tagab taimedele ühtlase toitumise kogu hooaja vältel — just seda, mida käsitsi on raske saavutada.

Sellega seoses valmistame ette seadme, mis saab segada ise väetist veega õiges vahekorras ja korrigeerib vee happelisust. Selleks, et see tõesti kasulikuks osutuks, on meil oluline mõista, kuidas teie väetamisprotsess toimib.

Täitke lühike küsitlus — ja saate boonus. Tänutäheks teie vastuste eest olete üks esimesi, kes saab seadme eeltellimisel soodustuse kohe, kui see turule tuleb.

Täname tähelepanu eest ja soovime teile rikkalikku saaki!

Ecoslideri meeskond

Search
×